Kes kirjutas Moosese raamatud? Kas Iiobi raamatus on tõesti juttu dinosaurustest? Kuivõrd kuulutavad Iisraeli prohvetid ette Jeesuse Kristuse tulekut? Kuidas koostati evangeeliumid? Millised stsenaariumid ilmnevad Piiblis maailmaajastu lõpu sündmuste kirjeldamisel? Kas kümme käsku on olulised veel tänapäeval? Kuidas üldse tõlgendada Piiblit? Selles raamatus otsime vastuseid nendele ja teistele seesugustele küsimustele.

Piibliteaduste uurimistulemused ei ole nii kindlad, kui vahel mulje jäetakse, vaid sõltuvad uurijate eelpositsioonist, nende maailmapildist jne. Teaduslik meetod, kuivõrd see välistab algusest peale üleloomuliku olemasolu võimaluse, ei saagi jõuda paljude pärimuste kohta Piiblis muudele järeldustele, kui et need peavad olema müüdid ehk legendid. Tegelikult ei saa aga midagi niisugust tõestada, sest eeldades üleloomuliku olemasolu, järeldatakse enamasti piibellike pärimuste ehtsust. Seetõttu jäävad skeptikute ja kogu nn liberaalse teoloogia väited enamasti hüpoteetiliseks.

Selles teoses vaadeldakse Piiblit teadlikult usu ja teaduse vahealal asuva raamatuna. Ainult teaduslikud hinnangud ei saa olla pädevad, juhul kui Jumal ja üleloomulik maailm on olemas, sest teadus ei saa (nagu defineeritakse) öelda midagi nende kohta. Meil on aga võimalik n-ö pildistada maailma ja vaadata seda läbi piibelliku suurendusklaasi kuni loomiseni ning otsida elule tähendust.

EELK vaimulik ja teoloogiadoktor Arne Hiob (snd 1961) on avaldanud artikleid mitmes väljaandes ja kirjutanud järgmised teosed:

Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned (2000, doktoritöö Tartu Ülikoolis);

Uusaja kristlikud mõtlejad (2008);

Religioon minevikus ja tänapäeval. Kristlus ja maailmareligioonid fundamentaalteoloogilises vaates (2011);

Püha Maa, juudid ja Jeesus (2012);

Luterliku dogmaatika alused (2013);

Vene religioonifilosoofia lühiülevaade (2014);

Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa (2014).