Kes oli Jeesus? Hinnangud tema kohta sõltuvad usust, maailmavaatest ja paljust muust. Kuid ta on tõeliselt ainulaadne inimene, sest ta algatas liikumise, mis kasvas suurimaks maailmareligiooniks. Pole mõeldav, et teda ei eksisteerinud. Kes rajanuks siis kristluse? Impulss ei saanud ju tulla tühjusest!

Selle Jeesuse kõrvale, keda kohtame Uues Testamendis, on loodud aga moodne Jeesuse-pilt. Teda on mõistetud hoopis kui revolutsionääri, Galilea partisani, radikaalset rabi, esseeni, šamaani jpm. Mõnikord muutuvad sellised pildid fantastilisteks, peegeldades rohkem uurijate enese ajastut, usku ja maailmavaadet.

Käesolev raamat on mu teose „Piibel usu ja teaduse vahel“ järg, vaadeldes kristluse rajajat usu ja teaduse vahelises topeltsuhtes. Jeesus ei ole ainult teadusliku uurimise objekt, vaid on palju rohkem mõjutanud ajalugu sellisena, nagu ta avaneb usule. Käime läbi Jeesuse elu tähtsamad aspektid, tutvume eri seisukohtade, argumentide ja uurimistulemustega, saades ühtlasi ülevaate Jeesuse teadusliku uurimise üldkäigust.

Kirjutamisel mõlkus meeles reformatsiooni 500. aastapäev, mida sel aastal pühitseme. Ühtlasi pöörame tähelepanu Jeesusele kui juudile, mis purustab paljud vanad kristlikud klišeed. Jeesus ei ole tahtlikult rikkunud Moosese seadust, ta ei põlanud templikultust. Pigem võiks öelda, et Jeesus oli progressiivne traditsionalist.

See raamat lõpetab tervikvaate, mida alustas „Piibel usu ja teaduse vahel” (2015).

EELK Usuteaduse Instituudi professor ja vaimulik Arne Hiob (snd 1961) on avaldanud vahe­peal ka teose „Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval” (2016).