Palve ei ole loomuliku inimese elu normaalne osa. Me kuuleme küll, et inimese elu kannatab selle all, kui ta ei palveta, kuid ma kahtlen selles väites. See, mis kannatada saab, on Jumala Poja elu temas, mida ei toida mitte söök, vaid palve. Kui inimene sünnib ülalt uuesti, siis sünnib Jumala Poja elu temasse. Inimene võib selle elu kas surnuks näljutada või seda toita ja alal hoida. Palve on vahend Jumala elu toitmiseks meie sees. Meie kõige tavalisemaid arusaamu palve kohta Piiblis ei leidu. Me suhtume palvesse kui lihtsalt enesele asjade saamise vahendisse, kuid palve piibellik eesmärk on, et me võiksime õppida tundma Jumalat ennast.

 Ütlus „Palve muudab asju“ ei ole tõele nii lähedal kui „Palve muudab mind ja seejärel mina muudan asju“. Jumal on seadnud teatud asjad nii, et palve muudab lunastuse alusel inimese suhtumisviisi. Palve ei muuda asju väliselt, vaid teeb imesid inimese sisemises loomuses.

 Oswald Chambers „Kirkuse kütkes“